|
|
|
|
||
|
Kristuse kannatuste ja surma rist Suures Reedes; Ülestõusmispüha hommikus saab uue tähenduse kui uue elu , ülestõusmise ja lootuse märk. Aastal 326 Constantinus I ema, keisrinna Helena, kinnitab, et ta on leidnud Jeruusalemmas Kristuse ristilöömise tõelise risti. Siit peale saab ladina rist eelistuse teiste kristlike sümbolite ees. Crux Immissa – ’sisse
asetatud ’, tähendab lihtsalt
risti, mille vertikaalsele osale on ülaosas horisontaalse täisnurga all sisse
asetatud põikpuu. Crux Capitata - ’rist koos peaga’. |
|
1. Esimene põikpuu
tähistab Jeesuse Kristuse surma, teine tema ülestõusmist. 2. Esimene põikpuu sümboliseerib Bütsantsi imperaatori ilmalikku võimu ja teine põikpuu tema vaimulikku võimu. IX saj. kasutasid seda risti poliitilise sümbolina Bütsantsi kleerikud ja misjonärid. |
||
|
|
|
|
||
|
Kolme põikpuuga rist. |
|
|
||
|
|
|
|
||
|
St. Antonius uuristas selle risti
oma rüüsse. St. Franciscus kasutas tau märki
kui oma signatuuri. Praegu kasutusel kui frantsiskaanide ordu sümbol. |
|
Selle algne
kuju võib olla mõjutatud egiptuse ankh sümbolist, mille varased egiptuse
kristlikud gnostikud adopteerisid. Kopti kiriku jaoks ring sümboliseerib Jumala igavikulist ja jäävat armastust ristimärgiga kui selle tunnistusena ringi keskel. Samas on ring Kristuse ausära ja ülestõusmise märk. |
||
|
|
|
|
||
|
|
|
|
||
|
|
|
|
||
|
Kreeka ristis sümboliseerivad neli haru nelja evangelisti: Matteust, Markust, Luukat ja Johannest ning nelja evangeeliumi võrdsust. Kreeka risti kasutasid rohkesti varased kristlased. Praegu kasutab seda peamiselt õigeusu kirik. |
Tegemist on keldi kristluse sümboliga, mis võib olla vanem, kui ristiusk ise. See rist mängis tähtsat rolli keldi kunstis sümboliseerides päikest ja igavikku. |
Andreas ei pidanud end vääriliseks surema sama kujuga ristil, millel suri Jeesus. Sarmaadid lõid ta risti selle kujuga ristile. Kasutusel Ðoti rahvuslipul ja Venemaa mereväelipul,
kutsutakse ka Vapiristiks. |
||
|
|
|
|
||
|
Tänapäeval seostatakse Peetruse risti mõnikord
antikristuse ja satanismiga, kuna väidetavalt sümboliseerib tagurpidi rist
kristluse põhitõdede pea peale pööramist. Peetruse risti selline tähendus
pole kooskõlas kristliku traditsiooniga. |
|
Kristogrammi üks varajasemaid vorme. Kujundatud suurtest
kreeka tähtedest X (hii) ja P (roo), kreeka sõnast XPIΣTOΣ. Lisatud on kreeka tähestiku esimene ja viimane täht, alfa
ja omega, kui kõige algus ja lõpp. |
||
|
|
|
|
||
|
Vanimad ristilöödud Kristuse kujutised pärinevad 6. sajandist
pKr. Reliikviakrutsifiksid hakkasid levima 7. sajandil, laua-
ja altarikrutsifiksid levisid alates 10. sajandist; altari oluliseks osaks
kujunes krutsifiks 13. sajandil. Sümboliseerib
lunastust Kristuse ristisurma kaudu. Varasel keskajal kujutati ristilöödud
Kristust elavana ja triumfeerivana. Aja jooksul ristilöödu kujutamine aga
muutus: näiteks gooti stiilis krutsifiksil on Kristus kas surnud või
piinarikkalt surev. Tõenäoliselt pärineb krutsifiks Rooma impeeriumi aladelt.
|
Kolm astet sümboliseerivad Kolgata mäge või siis usu kasvu, mida lähemale me jõuame ristile. |
|
||
|
|
|
|
||
|
Traditsioon omistab sellise risti kuju St. Toomasele, India apostlile. Reeglina puudub
sellel ristil Kristuse kujutis. Kasutusel Süüria Malabar’i Katoliku Kirikus, austatud kõikide toomakristlaste poolt. |
Madu ristil sümboliseerib
Kristust. Kui üldiselt on madu Piibli
käsitluses salakavaluse, kurjuse ja kiusatuse sümbol, siis antud juhul on
ilmne seos Vana Testamendiga, kus Jumal Moosesele ütleb: Tee enesele madu ja pane see ridva otsa, siis jääb elama iga
salvatu, kes seda vaatab. Mooses tegi vaskmao ning pani selle
ridva otsa. Kui siis madu oli salvanud kedagi, aga too vaatas vaskmadu, siis
ta jäi elama ( 4Mo21:8-9). Madu risti all sümboliseerib
lüüasaanud Saatanat. |
Rist üle poolkuu ilmub Ivan IV ajal XVI saj.
Venemaal ja Ukrainas seoses Kaasani
vallutamisega. See tähistab Venemaa võitu türklaste üle, kristluse võitu
islami üle. |
||
|
|
||||
|
Rist moodustub neljast tau
ristist ja neljast kreeka ristist igas sektoris. Algselt on asetsenud kuldne
rist hõbeda taustal. Selline metallide asetus on heraldikas ebatavaline. Üheks selgituseks on, et idee
aluseks on võidu psalm 68.13, kus tuvide tiivad on
kaetud hõbedaga ja nende tiivasuled kullaga. Teised näevad selles sümbolis
Godfray alandlikku meelt ja viitavad viiele Kristuse haavale. Veel osutatakse
neljale ilmakaarele, neljale evangelistile. Sümboli algse tähenduse kohta
puudub selge vastus. Erinevad ordud on kasutanud
punast Jeruusalema risti. |
Kasutusel
IV sajandist, kui kristlus sai ametlikuks religiooniks Ibeeria e. Kharthli
kuningriigis. Traditsioon
räägib Kapadookiast pärit
naismisjonärist, St.Nino’st, kes kuulutas kristlikku sõnumit Ibeeria
aladel IV saj. AD (tänapäeva Ida-Gruusias). Legendi kohaselt alustas ta oma
tegevust tavapärase ladina ristiga, siis aga anti talle Jumalaemalt St.
Marialt grapevine risti kuju.
Teine pärimus räägib, et ta valmistas selle
olles teel Mtshketa linna. Põikpuu kinnitamiseks põimis ta selle kokku
oma juustega. |
Topelt põikpuudega, Kristusega
ristil ja kahe ingliga risti juures. Väga populaarne Mehhikos ja Hispaanias.
Uude maailma viidud frantsiskaani misjonäride poolt. |
||
|
|
|
|
||
|
Risti on kujundanud prantsuse kullassepp Maystre aastal 1688. Aluseks on
võetud prantsuse Püha Vaimu rüütliordu rist. Sarnasus on peaaegu üks-ühele,
kuid hugenottide risti juures on tuvi risti keskelt toodud alla. Varasemates
variantides on tuvi asemel kasutatud ripatsina ka pisarat kui tagakiusatud
kiriku kannatuste märki või väikest nuia kui usuvõitluse sümbolit. Malta risti neli haru tähistavad
nelja evangeeliumit; 8 ümarat tippu sümboliseerivad kaheksat õndsakskiitmist
Jeesuse mäejutlusest (Mt 5). Neli liiliat, igaüks
kolme kroonlehega, sümboliseerivad 12
apostlit. Liiliate ja malta risti külgede vahel moodustunud neli südamekujulist avaust tunnistavad
ustavusest. Samaaegselt liilia, olles Bourbonide dünastia vapimärk, andis
tunnistust hugenottide kuningatruudusest. |
|
Esineb üle Euroopa. Valmistamisel kasutatakse väga
erinevaid materjale – puitu, kivi, metalli. Samuti võib kujundus, sõltuvalt
piirkonnast, olla väga erinev. |
||
|
|
|
|
||
|
|
Originaali prossi motiivina dateeritakse c.
850 AD. |
Pikendatud haaradega on ratasrist tuntud juba eelajaloost Keldi ristina.
See sümbol võeti omaks paljude
kristlaste poolt, kusjuures sageli pikendati alumist haara, nii et rist sai
Kristuse risti kuju. Kõige tuntumaks sai ratasrist
Skandinaavias ja Iirimaal, kus 7. – 8. sajandil hakati püstitama hiiglaslikke
kivist ratasriste - hauakive. Hauakivina on ratasrist levinud ka Eestimaa
kalmistutel. Keldi rist on leidnud tänapäeval kasutamist neonatside sümboolikas.
|
||
|
|
|
|||
|
Ankru ülemine ots näeb välja nagu
rist. Seepärast uuristati varakristlikus kultuuris seintele ankrut kui
kristliku sümboolika üht salajast märki. Pärimuse järgi kasutati sellist
risti Clemens’i martüüriumis (ca 99
AD). Keisri käsul visati rauast ankru külge seotud Clemens Musta mere
voogudesse. |
|
|
||
|
|
|
|||
|
|
Servadeni
ulatuvate haaradega punane rist valgel põhjal. Püha Jüri rist on Inglismaa rahvuslipul umbes aastast
1277. Juba ristisõdade ajal kandsid inglise sõdurid oma vormil sellist risti. |
Lipul
olevat nelja sümbolit on interpreteeritud kui nelja tulekivi aga samuti ka
kui nelja kreeka tähte beta Palailogose dünastia motost – kuningate kuningas,
valitseja üle kuningate (Basileus Basileôn, Basileuôn Basileuontôn). Risti on kasutatud Serbia riigi
sümbolina alates 1345. aastast. |
||
|
|
|
|
||
|
Kasutatud
algselt Portugali Kristuse Ordu poolt. Portugali sümbolina portugali laevade
purjedel suurte avastusretkede ajastul (XV – XVIII saj.). Kaasajal Madeira
autonoomse piirkonna sümbol, Portugali õhujõudude sümbol.. |
|
Kaheksatipuline rist, mida katolikus kirikus kasutasid hospitaliidid – vaeste ja haigete hoolekandega tegelevad mungad ja vaimulike ordude liikmed. Kaheksa tippu sümboliseerivad rüütli kaheksat omadust: lojaalsust, jumalakartlikkust, tagasihoidlikkust, suuremeelsust, julgust, surmapõlgust, abivalmidust vaeste suhtes ja austust kiriku vastu. Malta ordu sümbol. Kasutusel peamiselt heraldikas. |
||
|
|
|
|
||
|
|
Sageli interpreteeritud: kroon kui tasu taevas, mis saavutatakse läbi katsumuste selles elus
(rist). Kasutusel rooma katoliku kirikus ja ortodoksi kristlaste juures ja heraldikas. ‘Christian Science’
kiriku sümbolina on ümbritsetuna kirjast: ‘Tehke terveks haiged, tehke
puhtaks pidalitõbised, äratage üles
surnud, ajage välja deemonid’(Mt 10:8)
. Kroon sümboliseerib siin võitu surma üle. Kasutusel ka vabamüürlastel , täpsemalt templirüütlite kraadi juures york’i riituses. Rist ja kroon on sageli ümbritsetud tekstiga: ‘In Hoc Signo Vinces’; viide Constantinusele – ‘Selle märgiga sa võidad’. |
Täpsemad teated alates XVII sajandist, samas algmotiiv pärineb ilmselt paganlikust päikeserattast. Valmistati tavapäraselt kõrkjatest aga sageli ka õlgedest. Põimiti vasakult-paremale ja seejärel pühitseti pärg püha veega. Valmistatud värsketest kõrkjatest on pärg algselt roheline. Legendi järgi punus St. Brigitta Iirimaalt (451-525) sellise pärja oma surivoodil. |
||
|
|
|
|
||
|
Varaste rist, samuti tuntud kui Furka rist (ingl. forced=haraline) , Üpsilon rist Arvatakse, et roomlased hukkasid Juudeas vargaid ja röövleid sellisel
ristil. Kristlikus sümboolikas kolm haru viitavad Kolmainsusele ja Jumala kolmele
omadusele: kõiketeadev, kõikvõimas, kõikjalolev. |
Laubru tähendab baski keeles: neli pead, neli tippu, neli otsa. On tuntud kui heaolu sümbol. Kasutatakse talismanina või sümbolina ukse kohal.
|
St. Florian’i rist St. Florian on Poola, Austria ja tuletõrjujate kaitsepühak. Risti
esimene kuju on tavapärane tuletõrjujate sümboolikas. |
||
|
|
|
|
||
|
Päikeserist, tuntud ka kui Päikeseratas, Päikeserist või Odini rist, Bulgaaria rist Sümbolis on ühendatud rist ja ratas. Ristis võib näha nelja ilmakaart, ringis päikeseketast. Kasutatud Euroopas neoliitikumist alates ( ca 10 000 eKr.) Ameerika pärismaalaste kultuuris tähendas svastika suurt meditsiini eluratast. Bulgaaria tsaaride poolt kasutatud Bulgaaria Ortodoksi Kiriku sümbolina.
|
Elu tähistav sümbol. Aasrist
sümboliseerib surematust. Varaseimad kujutused pärinevad
vana-Egiptuse haudadest ca 3500 eKr. , kus Horus hoiab käes ankh’i. Hieroglüüfina tähistas ankh alguses egiptuse sõna ('peegel' või 'pilt'). Ankh'i ei valmistatud peaaegu mitte kunagi hõbedast. Päikesega seotud sümbolina valmistati tähtsad ankh'id kullast või ka läikima hõõrutud vasest. Egiptuse kristlaste (koptide) juures seostati
ankh Kristuse poolt pakutava
igavese eluga. |
|
||
|
Parema-käe,
kellaosuti liikumise Vasaku-käe, kellosuti liikumise
NB! Suuna määramises on palju segadust interneti lehekülgedel!
|
||||
|
Haakrist
on igivana maailmas üldiselt tuntud sümbol. Seda on leitud paljude
kultuuride juures — iidses Britannias,
Iirimaal, Mükenees, Kesk-Aasias, Kolumbuse eelses Ameerikas,Gaskoonias,
etruskite, keltide, hindude, germaani rahvaste juures, … Sümboli
algne originaalne tähendus on kaetud ajaloolooriga. Arvamused ja eritähendused: 1.
Ristil ja haakristil on ühine algus ja need mõlemad sümboliseerivad päikest. 2. Neli
haru kujutavad looduse nelja aspekti – päikest, tuult, vett ja maad. 3. Neli
haru kujutavad nelja aastaaega, kusjuures 90 kraadi vastavad suvise ja
sügisese, talvise ja kevadise
pööripäeva punktidele. 4. Hindud kujutavad svastikat kui
universumit meie spriraalgalaktikas jumal Vishnu nimetisõrmes. See vastab
maailma-rattale, mis on alalises muutuvuses
pööreldes kindla tsentri, Jumala ümber. 5. Hiinas ja Jaapanis
sümboliseerib svastika
paljusust, igavikku, küllust, pikka eluiga, õnnelikku saatust.
Budismis üldiselt Budha jalajälge ja südant. 6.
Jainismis sümboliseerivad harude vahele jäävad 4 sektorit inimese hinge nelja
seisundit – taevane, inimlik, loomad - taimed, põrgu. Sagedasti on igasse
sektorisse asetatud iga seisundi jaoks punkt nagu me näeme seda tiibeti
svastikas. 7. Üldiselt tähendab svastika põhiliselt universaalset harmooniat, jõudu, energiat, õnne ja head tervist. Nimetus tuleneb sanskriti keelest ’svastikai’, mis tähendab ’õnnelik’,
’heaendeline’. Indias
on leitud svastikat Induse oru
tsivilisatsioonis arheoloogilise
leidudega juures vanusega ca 2500 eKr. Iidses india filosoofias svastika
kujutab Jumalat ja loomist. Selgitades maailma evolutsiooni öeldakse, et svastika tsenter
kujutab uterust, maailma alg lähtepunkti, vertikaalne liin Shiva’t,
horisontaalne liin naissuguelundit. Kui vaadata svastikat ülevalt alla, siis
see osutaks nagu kõikidesse suundadesse. Kui see panna pöörlema, siis viitab see evolutsioonile. Hinduismis tehakse vahet parema-käe ja vasaku-käe svastika vahel.
Esimene neist on üks 108-st elu hoidja, Vishnu, sümbolist (Vishnu’t
kujutatakse piltidel neljakäelisena). Samaaegselt on see ka päikese ja
päikese-jumala Surya sümbol. Parema-käe svastika sümboliseerib päikese liikumist idast-läände. Svastika leiab rohket kasutamist
rohket kasutamist india templites, kunstis ja arhitektuuris. Samuti kohtame
seda igapäevaelus ukseavadel,
riietusel, pulmakommetes, … Hiinas,
Tiibetis, Jaapanis, Indias, Koreas on svastika seotud budismiga. Öeldakse, et
svastikas sisaldub kogu Budha meel ja me näeme seda sagedasti Budha
kujutustel rinnal (pilt 4), jalgadel (pilt 5), peopesades. See on esimene
heaendeline sümbol 65-st sümbolist Budha jalajäljes. Sagedasti märgib svastika budistliku teksti algust,
templi asukohta kaardil. Heaende märgina kohtame seda templites
dekoratsioonina piltide ümber, altarikatetel, lippudel. Svastikat kantakse
kaelas, et väljendada oma budistiks
olemist. Indoeuroopa
rahvastel on haakrist olnud päikese, tule ja valguse ning mõnikord ka
viljakuse sümbol. Skandinaavias seondus haakrist Frigga värtnaga, mille
pöörlemine oli ajalõnga ketramine ja saatuse sümboliks. Skandinaavias
seostati svastikat ka äikesejumal Thoriga . Ameerika
indiaanlaste erinevate hõimude juures kohtame haakristi. Pildil on kujutatud Hopi indiaanlaste rist. Tangi
dünastia ajal keisrinna Wu Zetian (684-704) määrab, et svastikat tuleb
kasutada kui alternatiivset sümbolit päikese jaoks. Hiina ja jaapani keeles
on svastika tuntud kui homonüüm arvule 10 000 ja leiab tavapäraselt
kasutamist, et väljendada kujutlust kogu loodust, müriaadist asjadest. Topelt svastika kuulub hiina hieroglüüfide
hulka vähemalt alates Liao dünastiast
(907-1125) tähistades ’müriaadi’ või ’igavikku’.
Lõuna
Uraalis on leitud svastika motiivi varase raua-aja kurgaanides. Armeenias
nimetatakse svastikat "arevakhach"
ja "kerkhach" . Iidse sümbolina tähistab see siin
igavikulisust ja igaviku valgust (Jumalat). Vanimad näited pärinevad
kaljujoonistustelt. Pronksiajal näeme svastikat Armeenias padadel, vöödel,
medaljonidel, … Lennunduse
algaegadel oli haakristiga medaljon armastatud talismaniks. Pildil
6 on näide heebrea svastikast XVII sajandist. Rabi Eliezer oma kabalistlikus
töös "Parashat Eliezer"
moodustab svastika heebre keelse sõna ‘valgus’ esimesest ja viimasest
tähest. Sümbol on ümbritsetud hümniga päikesele. Thomas Wilson’i andmetel on kristluses kasutatud svastikat Rooma katakombides. Keskajal leidis kasutust ’gammadion’ s.o. grupp neljast kreeka tähest gamma (Γ). Neli Γ tähte tähistasid siin nelja evangelisti Kristusega keskel. Nestoriaanlikke riste (pildid
1.2) svastikaga on leitud NW-Hiinast. Neid seostatakse kristlike misjonäride
tegevusega Hiinas XIII sajandil. Haakristi
negatiivne tähendus Saksamaa kontekstis hakkab kujunema juba aastal 1910, mil saksa poeet ja natsionalist Guido von List
soovitab haakrisiti kui üldist
antisemiitlikku sümbolit. See
negatiivne tähendus kinnitub ja saab elujõu aastatel 1919/1920, kui natsid
selle oma partei loomisel sümbolina kasutusele võtavad. Aastatel 1933-1935 saab
see Saksa III riigi sümboliks. Vaatamata kõigele on haakrist ise saksa
lipul aga siiski parema-käe s.t.
positiivse suunaga. Svastika
on esindatud ka balti kunstis. Lätis on paremakäe svastika tuntud kui
tule-rist, vasakukäe svastika kui äikese-rist ja on eelkõige seotud Pçrkons’i
kui äikese, viljakuse ja õigusemõistmise
jumalaga. Eestis on Uugla kalmest (ca XII saj.) leitud hõbedast rinnaleht, millel on kujutatud ümarsvastika (pilt 3). Hiljem on Eestis haakristi kasutanud käsitöö motiivina peamiselt setud, eriti ornamendina vöökirjades. Samuti õmblesid haakristi vöökirjadesse liivlased.
|
||||
|
|
|
|
||
|
Sümbol
võetakse kasutusele 1960.a. Anton LaVey poolt. Ilmselt
on siin tegemist vastandliku suhtumisega väävli käsitlusele Piiblis. Vana
Testamendi pärimuses hävitatakse Jumala karistusena tule ja väävliga Soodoma ja Gomorra linnad nende kõlvatute eluviiside pärast. Johannese
Ilmutuse raamatus on Jumala viimses kohtus põlev väävli järv Saatana ja tema järgijate karistusosa. |
|
|
||